Tuhkapäev

Järgmine päev peale vastlapäeva on tuhkapäev, tuhapäev ehk tuhakolmapäev.
Kombed olid seotud tuhaga. Küpsetati panniga pliidi all kuuma tuha peal odra-, nisu-, tatra-, kanepi- või rukkijahust ülepannikooki. See kolmapäev oli kindlasti ka pudrupäev, sest siis ei söö kahjurid kapsalehti ära. Oli ka selline tarkus, et putru tuleb keeta lume järgi. Kui sajab peenikest lund - keeda tanguputru, kui sajab laia lund - kruubiputru. Kui oli sula - vedelat putru, kui pakane - paksu putru. Kapsasuppi tuhkapäeval keeta ei tohi, sest hallid mardikalised söövad muidu suvel kapsalehed ära.
Lihatoidust pole juttugi, sest liha oli otsas, algas paastuaeg. Öeldi: liha lõpeb, kala algab.
Setumaal viidi kindlasti 3 hangutäit sõnnikut põllule. Aeda ja marjapuude ümber puistati juurtele tuhka Ka ümber maja ja isegi tuppa puistati tuhka, et hoiduda kirpudest, söödikutest, mardikatest..
Hakati 4 korda päevas sööma - lisandus keskhommik. 
Õhtuti ei võetud toas enam tuld üles.
Kodustest töödest oli soovitav pesupesemine. Juuksed ei tohtinud kammida - kõõm võis tulla. Küüsi ei tohtinud lõigata, saunas mitte käia.
Kui tuhkapäeval tuiskab või sadu keerutab, saab suvel palju kärbseid, kihulasi, sääski ja muid söödikuid olema - see oli Tartu- ja Võrumaa tarkus.