Tere, talv!

Selle aasta koolipäevad lõpetas meeleolukas ja üllatusterohke pidu kooli saalis. Kohale saabunud jõuluvanale oli esinemisnumbreid igalt klassilt ja agaratelt õpetajatelt. Kingikotid nägid kaunid välja ja kingisaajad olid õnnelikud.
Häid jõulupühi, rõõmsat vaheaega ja kohtumiseni uuel aastal!

Toomapäevased tegemised

Ongi käes selle aasta eelviimane koolipäev. Rahvakalendris on 21. detsember toomapäev. Siis tuli lõpetada koristamine, et jõulupühadel ja aastavahetusel kõik puhas ja korras oleks.
Ühiskogunemise aulas avas kandleansambel õp. Katrini juhatusel ja tütarlaste lauluviisid. Siis kuulati Tartu Pauluse kiriku õpetajat Kristjan Luhametsa. Koos lauldi, kuulati õpetaja jutustust ja esitlust Jeesuse sündimise legendist. Oli väga sõbralik ja meeleolukas koosviibimine.
Päev jätkus parimate sportlaste autasustamisega, kus kokkuvõtteid tegi ja head-paremat jagas õpetaja Kaie.
Kell 12 algas jõululaat. Müüjate lauakestel lõhnasid isuäratavalt kaunistustega piparkoogid, muffinid, saiakesed, soolase sisuga korvikesed, isetehtud leib ja muud söödavat. Oli ka huvitavaid käsitööesemeid, töötas õnneloos. Tundus, et laadapäevast said rõõmu nii müüjad kui ostjad.
Kohtumiseni homsel koolipäeval!

Targad tegemised detsembrikuus

Meie koolipere õpetlike ja huvitavate projektide hulka tuleb detsembrikuus paigutada kindlasti loengud ja töötoad geeniuurijatega. Üliõpilaste grupi juhiks oli Rakett 69-st tuntuks saanud õppejõud Riin Tamm. Tema loengus saime teada, mis need geenid on, kus nad on ja mida nad meie sees teevad. Üliõpilaste juhitud töötubades sai ka praktiliselt iseenda geenide uurimisega tegelda.
Toredate tegemiste ritta sobib ka eilne kohtumine linnuteadlase kotkaste-uurija Urmas Sellisega.Tema rääkis Eestis elavatest ja tegutsevatest viudest. Kohtumist jäi meenutama värviline plakat nendest lindudest.

pildi asukoht: http://www.tyrikultuurikeskus.ee/syndmused/page/6/

Põnevat detsembrikuus

Pool detsembrikuud on läinud lennates. Lisaks õppetööle on meie koolilastel olnud arvukalt väljasõite nii muuseumidesse kui jõulumaale.
Üks oodatud sündmus oli 16.-t korda toimunud play-back. Rahvamajas astusid üles kõik klassid, kaks kasteaiarühma, kasvatajad ja õpetajad. Etteasted olid kõik väga hoogsad, ei lugenud siin vanus või klassinumber. Lava kõrvalt ekraanilt sai videolt jälgida, kuidas mingi lugu tegelikult käis. Siis video sulgus ja tegevus kulges laval. Nii see play-back kulges. Oli elamuslik õhtu!

Terviseprojekt

30. novembril käis meie koolipere Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Meile korraldati mitmeid õpetusi ja töötubasid. Neid viisid läbi nii õppejõud kui üliõpilased.Iga klass sai osa vähemalt kahest tegevusest. 4. klassile meeldis väga keskkonnamõõtmiste labor, kus tegevusi juhtis ja ohjas õppejõud Kristi Vahur. Seal sai mõõta müra tugevust. Õppefilmis nägime, kui suur see on autosõidu, muruniitmise, puude langetamise või omavahelise vestluse puhul. Sai mõõta ka iseenda hääle tugevust jutustamisel või kisamisel. Tutvustati ka kõrvallaboreid, tegevusi nendes, mitmeid seadmeid ja aparaate.
Õppepäev oli väga huvitav ja kasulik.

Jõulukuud oodates

Sügiseses hallis taevas
pilvi lükkab tuulehoog,
maapind ootab lumevaevas,
et saaks valgeks teed ja sood.
     Möödas mardiskäigu õhtu,
     seljataga kadritrall.
     Tuul hüüab keerutades õhku -
     on jõulud järjest lähemal!

Meie laste luuletusi sügisest

         Seened
On aeg minna seenele nüüd
kui kajab kurgede hüüd.
Mul korv on täis seeni,
kuid märkan neid veelgi ja veelgi.
             Grete-Ly 2. kl.
         
            Sügis
Meie aeda astus sügis,
lehed värviliseks maalis.
Õunad valmis saanud on,
maja soojaks köetud on.
        Seened metsas ärganud,
        loodus kauniks värvitud.
        Vihma on hakanud sadama,
        tuuled aga kurjalt puhuma.
Ilmad külmemaks on läinud,
päevad lühemaks ka jäänud.
Tekkinud on vihmalombid,
selline me sügis ongi.
             Triinu 6. kl.

             Sügisest
Päev väga kole,
päikest üldse pole.
Õues on külm ja jahe.
Mis teha, kui käes on sügis...
         Mis teha, kui selline sügis.
         Mis teha, kui möllab torm.
         Mis teha, kui väljas on vihm.
         Mis teha, kui selline sügis.
Põõsa alla pugenud siil,
magama läinud kiil.
Mina istun õues,
mul on telefon põues.
                Ott 4. kl.
Sellisena kujutasid sügisaega luulevormis mõned meie õpilased.

Uue raamatu tutvustus

On ilmunud Hanno Talvingu ,,Eesti vallamajade ajaloo teatmik" 443 lk. Tallinn 2015
Soliidses ja vastupidavas köites raamatu väljaandmist on toetanud Eesti kultuurkapital.
46 - leheküljelises sissejuhatuses antakse ajalooline ülevaade Eesti haldusjaotuse kujunemisest. Seda rikastab fotomaterjal. Järgneb vallamajade andmekogu 1930. a. haldusjaotuse alusel. Ka siin on iga vallamaja tutvustusel abiks fotokogu.
Meie Konguta vallamaja kohta on lk. 237.
Raamatut saab laenutada valla raamatukogust.

Raamatukogu muutis asukohta

19. oktoobril kolis raamatukogu oma asutamiskohast alla keldrisse. Kogu selle ruumi hõivavad nüüd arvutid ja robootika. Raamatukogule sai kunagi kunstiklassiks sisustatud ruum, sest nüüd seda enam ei kasutatud. Vaheajal alanud kordasättimine jätkub. Vananenud ja mittevajalikul tuleb teha ruumi uuele ja kaasaegsele - seda põhimõtet rakendades kogu ettevõtmine jätkubki.

24. sept. - öökool

Öökool oli tervishoiuteemaline. Igas klassiruumis olid kas laboratooriumid või profülaktoorium, massaažikabinet või sööklas koguni tervisekohvik. Raamatukogus oli siseosakond, kus sai uurida, mis ja kus inimese sees on.

Sügise sünnipäev

Tähistame oma koolis sügise algust alati kaunite kübarate ja omapäraste juurikate, puuviljade või seente näitusega.
Sellel korral on kartulitel olnud hea kasvada - 970 grammi, 850 grammise kaaluga ja viguriks kasvanud kujuga oli mitmeid Martini ja Marise, Taali, Mairo-Johannese, Madli, Reio, Kristo ja Rihardi ning Kaisa-Johanna näitusele toodud eksponaadid. Madli aiamaa kapsapea kaalus 5,2 kg. Vigurporganditega üllatasid Emili ja Kristo-Marten. Kongusninaga tomat oli õp. Vilma aiast, kaksikõun Kärolinilt, kaheosaline kõrvits Heleriinilt. Oli ka üks väga omapärase välimusega amplilill, mille imepisikesi taimi tõi kevadel sotsiaalmaja proua Tiina-Reet õpetajatele kasvatamiseks ja mis õp. Vilma hoole all selliseks sirgus.

Õpetajad sügiskübaratega 

Raamatukogutund

Teisipäeval oli 1. klassil raamatukogutund. Sai teada, miks see on üks tähtis koht koolis, kuidas on raamatud paigutatud, missugune on kõige suurem, kõige raskem ja kõige väiksem raamat. Kõik õpilased said ka lugejakaardi. Sai laenutada meeldiva raamatu ja tutvuda põnevate pildiraamatutega. Tehti ka ühispilte, mis tulid välja sellised...

Spordinädal

7. - 13. sept. on koolis spordinädal. Igal päeval on mitmeid tegevusi, aga ülekoolilised on:
7. sept. - noolevise
8. sept. - matkapäev
9. sept. - spordipäev staadionil
10. sept. - orienteerumine kettagolfi radadel
11. sept. - planking võimlas
Käidi ka Elvas jooksukrossi-sarja esimesel võistlusel.
Oli tore tervisele kasulik nädal!

Matkapäeval pillimuuseumis

Meie koolipere teisipäevase matka sihtkohaks oli Rõngu. Külastasime pillimuuseumi, mis asub Rõngu keskel ajaloolises ja omapärases kõveraks kõrtsiks kutsutud hoones. Sinna on annetuste teel kogutud eri liiki muusikariistu. Enamusel neist on oma huvitav ja põnev lugu. Helilooja Aleksander Lätte pianiinol oli näha sõja-aja püssikuulide augud. Mõnegi pilli juures oli tema kasutaja noodivihikud, fotod esinemistest, saadud tunnustuskirjad või diplomid.
Muuseumi väljapanekud on paigutatud gruppidesse kokkuvõtva pealkirja alla. Huvilistel on väga elamuslik seda arengujärgus muuseumi külastada. Võib-olla leiab keegi ka oma kodust midagi sobivat sinna täienduseka viia.
Mõnikord on seal korraldatud ka minikontserte.Tuleb vaid pöörduda seal tegutsevate muusikute Anti ja Meelise poole.
Aitäh, oli meeldejääv koht.


  

Kooliaasta algas

Rõõmsat ja edukat kooliaastat kõigile!
7. - 13. sept. on meie koolis spordinädal. Muude ettevõtmiste hulgas on 8. septembril muusika-aastale pühendatud matkapäev, kus eri teid liikudes saadakse kokku Rõngu pillimuuseumis. Plaanis on mitmeid üllatusi.
Hoiame pöialt, et ilm soosiks meie päeva läbiviimist!

Sügiseviis

Heinaritsika laulus, kui hakis on rukis,
kajab salaja sügiseviis...
           kirjutas 1947. aastal luuletaja Minni Nurme

Suvi jäävalt ei kehti,
juba näeb, mis tast saab...
          on luuletaja Lilli Prometi sõnad.

Sügiseviisid kajasid ka meie kooliaasta avaaktusel. 1. klassi õpilasteks sai 13 mudilast. On olnud Rajaleidja töötajatega koos korraldatud karjääripäev ja õhtune lastevanemate üldkoosolek.
Hommikune tihe udu ja ladisevad vihmahood tunnistavad, et suvi ulatab käe sügisele.

Lõppes koolitöö, algas suvepuhkus

Kiirelt ja põnevalt on möödunud maikuu ja pool ka juunist. On edukalt läbi saanud tasemetööd,
 on esitatud teadustööd, parimad on käinud maavanema vastuvõtul,
 hakkajad õpetajad esinenud Tartus võimlemispeol,
 kooliga külastatud Räpina aianduskooli.
 10. - 11. juunil oli meie koolis õp. Kaie organiseeritud tervisepäevad, millest võtsid osa Tartumaa koolide õpetajad.
 Meid on külastanud sel aastal 13 kooli umbes 250 inimesega.
 Muusika-aasta tähtsust tuletas meelde Elva Muusikakooli laste kontsert-etendus.
Õppeaastale pandi punkt õppenõukogus. Jälle kohtume augustikuus.
Rõõmu ja soojust teie suvesse!

Maikuul suur toomepuu...

Maikuu on möödunud kiirelt. Loodus meie ümber lõhnab, heliseb, õitseb. Tihti sabistab kosutav vihmahoog.
Koolitoimetused ei mahu majja, vaid spordipäev oli meie kaunis puhkepargis, matkarajad on kutsunud õpilasi Vellaverre, Vitipalusse, õppekäigud Tartusse ja Põlvamaale. 2. klass omandab usinalt ujumisoskust Auras, võimlejaid ootavad proovid Tartus Tamme staadionil.
Taluinimestel on kartul maha pandud, usinalt külvatakse seemneid ja istutatakse taimi aiamaale ja kasvuhoonesse.
Sireliõite puhkemine kuulutab kooliaasta lõpu lähenemist.
Carpe diem!

Rukkirääk

Kuulsin kaks päeva tagasi oma kodu juures rukkirääku ja mind jäi kummitama temast 1956. aastal Mart Raua kirjutatud luuletus.
     
            Rukkirääk
Ka kiiruga ta ikka jala ruttab,
peaaegu tundmatu on tema lend.
Kuid selle-eest on seda enam tuttav
ta laul, mis väsimatult kordab end.
           Just nagu kuivas puus ta pöörab puuri,
           auk kõvas oksakohas: krääks ja krääks.
           Või nagu keerab üles rikkis uuri -
           kui ainult vedru pidama kord jääks!
On nagu roostetus ta häälekajas,
kui saeb ja saeb - nokk ligi märga maad.
Kuid lauldes aasta ilusamas ajas
ta karekeelsenagi armsaks saab.
            On soojad ööd ja hämarvalged taevad,
            ja päevad õiterikkamad on siis,
            ning sellest kõigest oma võlu laenab
            ta napp ja kare, kõlavaene viis.
End korrates ta ilmaski ei väsi -
üksainus sõna, lühike ja karm.
Kuid neil, kes kuulavad, kätt surub käsi,
ja noortes südametes ärkab arm.

Kevadised toimetused koolimajas

Aeg lendab linnutiivul ka sõna otseses mõttes, sest Eestimaale on tagasi saabunud kõik rändlinnud.Meie kooli õpilastel on nii palju toredaid ettevõtmisi, et neil ei jõuagi pikemalt peatuda.
Tublisid saavutusi märkivaid diplomeid ja aukirju on näitusepind pidevalt täis. Arvutiklassis käib viimane ettevalmistus saabuvaks teaduskonverentsiks. Saalist kostvad klaverihelid ja lauluviisid tõendavad kevadpeo ettevalmistust. 3.-l ja 6.-l klassil tuleb järgmisel nädalal sooritada tasemetööd. Osa võetakse teatejooksudest ja toimub väljasõit Kadarbiku tallu Harjumaal.
Selline on osa meie kooli kevadistest toimetustest.

Konkursi ,,Lahe asi" finaalis Tallinnas

15. ja 16. aprillil olid meie konkursist ,,Lahe asi" osa võtnud õpilased ja õpetajad Tallinnasse kutsutud, et esitleda oma töid ka teistele.
 Selgus, et tutvustused kulgesid ladusalt ja esitlused pakkusid huvi. Tänuks ja tunnustuseks saadud diplomiterivi täitis kogu raamatukogu näitusepinna. Ära märgiti õp. Margiti esitlust ja neile oli preemiaks KUMU külastuse piletid.

Laupäeval koolis

11. aprillil oli meil lahtiste uste päev. Kooli olid eeskätt oodatud need pered, kus kavatsetakse laps meie esimesse klassi panna. Muidugi võisid tulla kõik, kel huvi lapse või lapselapse koolielu vastu.Õpetajad pakkusid omalt poolt huvitava rakendusega tunde nii arvuti-, tehnika- kui kultuuriloo klassides, õppeköögis ja tavaklassides.
Oli kohvilaud ja lõunasöök, võis võtta tasuta humanitaarabi.
Soe ja linnulaulune kevadilm muutis meie tööpäeva rõõmsaks.

Sünnipäev

Tänane ilus ilm, linnulaul ja lillepidu on pühendatud meie kooli direktorile ehk õpetaja Liinale, sest tal on täna sünnipäev. Kogu koolipere ja lasteaed ja vallavalitsus õnnitles teda.
Õnne, edu ja rõõmu veel ja veel!

Vara kool meil külas

7. aprillil külastas meie kooli Vara Põhikooli pere. Neil oli võimalus külastada meie tunde, saada osa arvutiklassi tööst, kus meie õpetajad näitasid uuemate tarkvaraprogrammide kasutamist. Direktor tutvustas koolimaja, käidi kultuuriloo klassis, sai osa võtta naharingi tööst. Juttu jätkus kauemaks vestlusringis kohvilaua ümber. Siis asusid nemad koduteele, meie päev jätkus iganädalase infotunniga ja kooli sisekorraeeskirjade täienduste arutamisega.

Rakvereskäik.

2. aprillil oli meie koolipere õppe- ja tervisekäigul Rakveresse.
Külastati üht Eesti huvitavamat ja omapärasemat muuseumi - politseimuuseumi.
Roniti Rakvere linnusesse, kus lisaks huvitavatele katsetele ja eksponaatide tutvustusele meie jaoks isegi kahurist pauku tehti.
Oli võimalus spaas tervist kosutada ja väiksematel lastel mängutoas aega sisustada.
Enne kojusõitu sai veel Põhjakeskuse kauplustes käia ja kell kaheksa õhtul olime taas koolimaja ees.
Täname õp. Liinat, et ta meile nii toreda käigu võimalikuks tegi.                              

Naljapäev

Käes on 1. aprill - naljapäev.Seepärast olidki hommikukogunemisel
 1. klass sini-must-valged,
2. kl. lillelised
3. kl. kollased
4. kl. rohelised
5. kl. triibulised
6.kl. lillad
ja õpsid oranžid. Tehti igast kooslusest ühispilt. 1. klassi lapsed esitasid naljalugusid.
Kooli külastas veel planetaarium, mida klasside kaupa külastada sai.
Tore see 1. aprill ja veidi teistmoodi koolipäev!

1. klass

õpetajad

Sünnipäevaks sõpradele

Õnnitleme oma armsaid sõpru Hansu ja Göranit Rootsimaal saabuvate sünnipäevade puhul!
Head tervist, rõõmsat meelt ja edu ettevõtmistes!

 Tervitussalmideks 1908. aastast Villem Grünthal-Ridala ,,Kevade tunne," kus kirjeldatakse kevade saabumist Eestimaale.

Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
          Taevas sätendab, särab ja selgub
           õilmetes, aasade kohal,
           õitsval, lõhnaval luhal
           tundmatut puhmastes huljub ja pelgub.
Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
            Südames midagi salaja tärkab,
             paisuvat, vallale püüdvat,
             midagi õrnasti hüüdvat
             hellana hinge helama ärkab.

Kasutatud pilt. http://www.eau.ee/~alo/

Emakeelenädalast

Emakeelenädalaks planeeritud ettevõtmised on tehtud, sest kõik sujus hoogsalt.
Iga klass kirjutas oma kaunimat kirja ja kogu kooli lapsi hindasid kõik õpetajad.
Iga klass tegi sõnaseletusi ja selgitati välja iga klassi parimad vastajad.
Iga klass tegi kiirtrükkimist ja iga õpilane sai teada oma parima tulemuse.
Õp. Liina viis läbi lugemiskiiruse kontrolli ja selgus, et 6. kl. Timmu kehtestas uue rekordi - 1465 tähte minutis.
Järjejutu parimad jätkajad olid Jaak 6. kl., Grete-Ly 1. kl, Lea 2. kl. ja Emili 1. kl.
Kooli õpilaste poolt valiti kaunimaks sõnaks - ema.

Õpilaste vahetus

Täna olid meie kuuendikud Palupera Põhikoolis ja nende kuuendikud meie koolis tundides. Võeti osa nii emakeelenädala jutukirjutamisest, arvutitunnist, vene keele ja eesti keele tunnist, tehnoloogiatunnist. Vahetunnil uurisid nad koolimaja, küsisid QR koodide kohta, kus leidsid abi ja juhendamist viienda klassi õpilastelt. Kuna enamuses olid tütarlapsed, siis kulges kõik vaikselt. Kuidas meie lastel Paluperas läks, sellest kuuleb homme.

Emakeelenädal

9. - 13. märtsini on meie koolis emakeelenädal.
Kavas on järjejutu kirjutamine, mille algus loetakse esmaspäeval kooliraadios ette. Edasi jätkab igaüks kodus määratud lausete ulatuses. Teisipäeval loetakse juba 2 teksti, kus teiseks on esmaspäevast jätkav põnevaim kirjutis. Ja nii nädala jooksul.
Toimub sõnade seletus ehk alias. On kauni käekirja tund, mille järel kogu koolipere kirjutised pannakse näitusele, et saaksime näha ja võrrelda, kuidas kellelgi õnnestus.  Kiirtükkimine toimub arvutiklassis ja õnnestunud tähtede arvu saab kirjutaja ise näha peale sooritust. Ja veel on lugemiskiiruse arvestamine, mida juba palju aastaid viib läbi õp. Liina ja kus meie kooli poiss kutsuti Eesti Televisiooni Ringvaate saatesse kiiresti ütlemises näitlejatega võistlema.
Korraldajad soovivad rõõmsat ja edukat emakeelenädalat!

,,Ajavaod" Kongutas

Ka Kongutast jäävad nüüd jäljed ajavagudesse, sest 4. märtsil käisid telesaate ,,Ajavaod" tegijad eesotsas Mati Talvikuga meil külas. Nad filmisid nahakunstnik Eduard Taskaga seotud kohti. Seepärast käidigi Konguta Kooli kultuuriloo klassis, kus paikneb ülevaade kunstniku eluloost ja parematest töödest. Kõige suuremat huvi pakuvad aga tolleaegsed tööriistad. Nende kasutamist näitasid meie nahakunstiringi juhendaja Eve Hintsov  ja õpetaja Margit Ott.
Saade valmib 15. märtsiks, siis selgub, millal televiisorist ETV kanalilt näeb.

Aastapäeva nädal läbi

Täna viisime koolis läbi vabariigi aastapäevale pühendatud viktoriini. 1. - 3. klassi õpilaste küsimused olid veidi lihtsamad, 4.- 6. klassil aga vajalikke teadmisi nõudvad. Küsiti aga seda, mis juba paar nädalat raamatukogus näitusel väljas oli.
Nooremate hulgas vastasid paremini ja töö paigutus ning kiri oli kena 1. klassi Emilil, 2. klassi Katarinal, 3. klassist Liisil, Elgithal, ja Anetel.
4. - 6. kl. parim vastaja oli Jaak 6. klassist, Janne ja Triinu 5. klassist ja Madli 4. klassist. Tema vastuseleht oli ka korrektne, hea kirjaga ja paigutusega.
Vastused näitasid, et mõni laps käis küll kinnisilmi koolimajas, sest ei pannud midagi tähele, oli unustanud, et nimed kirjutatakse suure algustähega ja teadmisi nappis ka muidu. Mina küll varem ei teadnud, et sõna trikoloor tähendab - tõlkemälu. Nii arvasid kaks 6. kl. poissi.
 

Ajakirjanik koolis

25. veebruaril käis meie õpilastega kohtumas välismaa ajakirjanik. Ta oli poola päritolu Saksamaal töötav ja õppiv 24-aastane noormees Karsten. Ta kogus materjali Saksa lasteraadio saadeteks, mis kajastaksid laste elu erinevates maades. Eesti kohta oli ta leidnud põnevaid andmeid meie koolist. Nii võttiski ta ette reisi Konguta kooli. Kohtudes õpilastega vesteldi digiõppepäevadest, kodutöödest, arvutikasutusest igapäevaelus. Ta võttis osa ka 3. kl. programmeerimise arvutitunnist, kus vestles temaga soravas inglise keeles õpilane Mirta.  Robootikaringis  näitasid oma töid ja võtsid sõna nii õp. Tõnis kui kohal olnud poisid-tüdrukud. Lindistati kohtumisi mitmete klasside õpilastega. Saatjaks ja tõlgiks kogu päeva vältel oli inglise keele õpetaja  Katrin.
Kohtumisega jäi ajakirjanik väga rahule, sest ta nägi-kuulis-koges väga palju huvitavat. Vaba ja sõbraliku suhtumisega  Karsten meeldis ka meie lastele.

Lustlik pidu rahvamajas

Eile õhtul oli Konguta rahvamaja täis sagivaid lapsi ja peo-ootuses vanemaid.
Avasõnad tulid koolidirektor õp. Liinalt ja vallavanem Aivar Õunalt.
See, mis järgnes, oli rõõmus ja sõbralik melu, kus juhtroll oli 2. kl. õp. Kristiinal. Täites Kunksmoori osa, oli ta nii juhtija kui esineja. Ka peltvaatajad rokkisid lustiga kaasa, kui Kunksmoor selleks võimaluse andis. Küll meie koolis on tragid, toredad ja andekad õpilased! Laulsid nii poisid kui tüdrukud, ansamblid kui solistid. Sõnakunsti kuulsime kõigi kuue klassi õpilaste vaimukas esituses. Küll on meil loovad ja töökad õpetajad!  Vahva peo lõpetaski õpetajate ansambli laul, kus sooviti saada pruuniks just teiseks juuniks.
Pidu oli pühendatud Eesti Vabariigi 97. aastapäevale, muusika-aastale ja kaunile eesti keelele.

Tuhkapäev

Järgmine päev peale vastlapäeva on tuhkapäev, tuhapäev ehk tuhakolmapäev.
Kombed olid seotud tuhaga. Küpsetati panniga pliidi all kuuma tuha peal odra-, nisu-, tatra-, kanepi- või rukkijahust ülepannikooki. See kolmapäev oli kindlasti ka pudrupäev, sest siis ei söö kahjurid kapsalehti ära. Oli ka selline tarkus, et putru tuleb keeta lume järgi. Kui sajab peenikest lund - keeda tanguputru, kui sajab laia lund - kruubiputru. Kui oli sula - vedelat putru, kui pakane - paksu putru. Kapsasuppi tuhkapäeval keeta ei tohi, sest hallid mardikalised söövad muidu suvel kapsalehed ära.
Lihatoidust pole juttugi, sest liha oli otsas, algas paastuaeg. Öeldi: liha lõpeb, kala algab.
Setumaal viidi kindlasti 3 hangutäit sõnnikut põllule. Aeda ja marjapuude ümber puistati juurtele tuhka Ka ümber maja ja isegi tuppa puistati tuhka, et hoiduda kirpudest, söödikutest, mardikatest..
Hakati 4 korda päevas sööma - lisandus keskhommik. 
Õhtuti ei võetud toas enam tuld üles.
Kodustest töödest oli soovitav pesupesemine. Juuksed ei tohtinud kammida - kõõm võis tulla. Küüsi ei tohtinud lõigata, saunas mitte käia.
Kui tuhkapäeval tuiskab või sadu keerutab, saab suvel palju kärbseid, kihulasi, sääski ja muid söödikuid olema - see oli Tartu- ja Võrumaa tarkus.

Vastlapäev

Vastlapäev on üks rahvakalendri tähtpäevi. Ta on liikuv püha, mis on alati teisipäeval.
Vastlakommetest tähtsaim on liulaskmine, mis pidi õnnistama linakasvu: mida pikem liug, seda pikemaks pidi suvel lina kasvama.
Toiduks valmistati sel päeval oa- või hernesuppi, ka kapsasuppi seajalakontidega. Konte ei visatud niisama minema, vaid nendega tehti mitmesuguseid ,,kunste" - vastlavurri, viidi toalakka, ohvrikivile, põllunurgale, laudauksa alla. Toidusöömise ajal oli soovitav rasvane nägu või sõrmed, siis pidi head toitu tulevikuski olema.
Kolmas tähtis asi oli, et põllule viidi kasvõi üks hangutäis sõnnikut, et vili kasvaks hea.
Ilma ennustati vähe, sest oli liikuv püha.
Head vastlapäeva ja pikka liugu!

Esimene!

11. veebruaril esines meie kooli laiendatud digimeeskond ja õpilased veebiseminaril, mida meie teada Eesti Vabariigis esmakordselt mingis kohalikus koolimajas korraldati. Oli seda pabistamist mis oli, sest puudus igasugune kogemus, aga tore, et kõik hästi läks!
Esinejad olid: õpetajad Liina, Elin, Tõnis, õpilastest - Mirta, Kärolin, Janne, Jaak, Harry Richard ja Timmu. Oleme teile uhked!

Külalised Saverna Põhikoolist

Eile olid meil külas Põlvamaa Saverna Põhikooli õpetajad ja neli kuuenda klassi õpilast. Õpetajatel oli võimalus külastada meie kooli õppetunde ja õpilased võtsid osa meie kuuendike tundidest. Et meil klassitundides harva muu kooli õpilasi käib, siis oli see päris huvitav kogemus nii tunniandja õpetajale kui kuuenda klassi õpilastele. Sai võrrelda oskusi ja teadmisi inglise ja vene keele tundides, muusikatunnis ja arvutikasutuses.
Õpetajatele pakkus huvi töö õpilaste arvutitundides. Paluti ka meie õpetajatel näidata uuemaid  veebivahendeid ja nende rakendusi.
Päev möödus kiiresti ja oli huvitav ning kasulik.

2. veebruaril on küünlapäev

2. veebruaril on rahvakalendri järgi küünlapäev.
Küünlapäev oli just naiste püha. See päev võeti tööst vabaks, käidi vastastikku üksteisel külas, peeti mokalaata. Naljatati, veedeti mõnusalt aega, joodi küünlapuna, mis tegelikult oli magus marjamahl.

Küünlapäeval valmistati küünlaid, et jätkuks kogu aastaks võtta.
Talvevarudest pidi pool alles olema.
Arvati, et karu pöörab koopas teise külje ja et emakarul on pojad.
Ronk paneb küünlapäeval pesaaluse paigale.

Küünlapäeva tähtsad ütlused:

• külma süda läheb lõhki
• külma selgroog murtakse
• talve üks silm hakkab vett jooksma
• kõrs hakkab lund sööma

Auhinnasadu

ProgeTiigri finaali pääsenud 27 kooli meeskonna hulgas olid ka meie kooli õpilased mitmel alal. Enim auhinnalisi kohti said meie kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Tartu Hiie Kooli ja Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi võistkonnad.
Mobiilsete äppide kategoorias sai meie võistkond - Janne, Raikko ja Kristo 1. koha ja rahva lemmiku tiitli ja hulga häid auhindu. Juhendajaks oli direktor õp. Liina. See äpp tutvustab meie valla vaatamisväärsusi ja ajalugu.
Igal koolipäeval saadab meid tundi ja kuulutab tunni lõppu õp. Katrini ja 5. klassi õpilaste mängitud koolikella muusika.
2. koha sai Tallinnas õp. Elini juhendamisel koostatud mäng ,,Interaktiivsed õunad kooliteel".
Rahva lemmikuks hääletati robootikute töö, mida juhendas õp. Tõnis.
Mitmete tänukirjadega äramärgitud õpilased olid: Helli, Mats, Taniel, Paul, Jaak, Kristo Marten ja Timmu.

2015. aasta on veel ...

2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks.
Seoses sellega saavad kõik 2015. aastal sündivad lapsed sellekohase tunnistuse ja väikese vesilinnuvile. Kingitus antakse lapsevanemate kätte.
1. oktoobril korraldatakse üle-Eestiline rahvusvaheline muusikapäev. Sel aastal on heliloojatel Arvo Pärdil 80.-s ja Veljo Tormisel 85.-s sünnipäev.

2015. aasta on Eestis veel ka rukkiaasta.
Möödub 140 aastat ajast, kui Sangaste mõisa krahv Friedrich von Berg alustas ,,Sangaste" nimega rukkisordi aretamist. Tänapäeval on see üks maailmas tuntumaid ja hinnatumaid rukkisorte, sest on hea külmakindlusega ja suure saagikusega.
26. juulil toimub Sangastes rahvusvaheline rukkipäev. Külasta seda!

Sõnavõistlus lõppenud

Lõppes sõnavõistlus, kus soovijad said pakkuda iseenda poolt väljamõeldud eestipärasid sõnu mõnede IT vallas kasutusel olevatele inglisekeelsetele väljenditele.Osavõtjaid oli 850 inimest, pakuti 3000 sõna. Omapärane juhus on see, et 13 eri inimest pakkus nutitelefoni ja tahvli ühissõnaks eestipärase - nuhvel.
Veel pakuti sõnu sujundama, aasristmik, kõnejuht, nutistu, huvipool, nöha, idutekst, naksik, värkvõrk jt. Missugused sõnad tegelikult käibele võetakse, seda näitab tulevik.

2015. aasta märgid valitud

Eestis on 2015. aasta loomaks valitud metssiga,
 linnuks nimetati viu,
puuks kuulutati koguni kaks põõsana kasvavat taime - harilik türnpuu ja harilik paakspuu.

Kolmekuningapäev

 Õnne ja rõõmu uuel aastal!
Täna algas kolmas õppeveerand. Ilm on piisavalt lumine, sajune ja isegi tuisune.
Koolimaja on täis sagimist. Püütakse teha proove, sest homme õhtul on kavas jõulukontsert rahvamajas. Alustatakse paljudes õppeainetes õpiku või töövihiku teise osaga. Kostab köhimist - jõuluvaheajal on pisikud kallale tulnud. Muutunud bussiajad kutsuvad tähelepanelikkusele, et õigeks ajaks kojuminekule saaks.
Aga 6. jaanuaril on kolmekuningapäev. Selle kohta saab pikemalt lugeda  meie raamatukogus.