Lumeuputus

Juba õhtul akna taga

heljus lumi langedes.

Hommikul on õued aga

kõikjal paksult hangedes.

Neile luuletaja Ralf Parve sõnadele võime tänasel päeval lisada, et

nüüd on terve Eestimaa

paksu, paksu lume sees.

Lumelükkamise, lumekühveldamise, lumerookimise, lumest läbi kaevamise tööd on tulnud teha igal maainimesel ja küllap ka linnaelanikel. Või nagu oli vanas muinasjutus - kes tahtis linna jõuda või linnast välja pääseda, pidi ennast pudrust läbi sööma. Täna - kes tahab kuhugi jõuda, peab lumest läbi saama. Jõudu selleks kõigile!

Veenädal

Selle aasta 6. nädalal oli Konguta Koolis veenädal. Igal hommikukogunemisel räägiti veest. Saime teada, et nii Maal kui inimeses endas on umbes 70% vett. Vesi teeb looduses ringkäiku. vesi võib olla erinevates olekutes - vedelas, tahkes ja gaasilises. Meenutati, milleks saab vett kasutada. Tutvustati Jaapani teadlase Masaru Emoto raamatut ,,Vee sõnumid", mis eesti keeles ilmus 2005. aastal, kuid on laiemat tähelepanu äratanud alles nüüd.
Masaru Emoto uuris, kas ja kuidas mõjuvad veele head või halvad sõnad, klassikaline- või pop-muusika, inimeste head mõtted, head soovid ja veel palju muud. Ta tegi arvukalt katseid, pildistas üle 10000 veekristalli eri kohtades ja eri olukordades. Müstika on selles, et vett saab mõjutada isegi mõttega kauge maa tagant! Lõuna-Eesti kaevudest ja Pühajärve veest võetud proovidest tehtud fotod näitasid, et meil on päris hea vesi.
Esitatud materjalid olid raamatukogus näitusel nädala jooksul. Lisaks sai iga klass igal nädalapäeval erinevat pudelivett maitsta.
Nädala lõpuks selgus, et kõige rohkem meeldis lastele Säästuvesi, teise koha sai Bonaqua, kolmandaks jäi Aura Spring.
Veeviktoriini küsimustele vastas kõige täpsemalt 3. klass.
Õpilaste arvamus veenädala kohta oli positiivne. Meeldis, et sai erinevaid pudeliveesid maitsta, sai vee kohta palju uut teada ja et vesi on loodusvara, mida ei tohi raisata.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vesi, tema päritolu, tema tegelikkus sisaldab endas üht inimkonna suuremat saladust. Veenädal juhtis sellele tähelepanu ja äratas huvi.

Tartu rahu 90. aastapäev

2. veebruaril 1920. aastal, täna 90 aastat tagasi, kirjutati Tartus pidulikult alla rahulepingule, mida nimetame tänapäeval Tartu rahuks.

Lühiülevaate ajaloost ja lepingu sõlmimisest andis õp. Vilma.

Sõnavõttu täiendab näitus raamatukogus.

Lugemisaasta meie koolis

Lugemisaasta meie koolis algas õpetajate esmaspäevaste ettelugemistega. Koolipere ees on oma loo esitanud õp. Liina. See mõistukõneline lühipala oli mitmeti õpetlik: ära hinda inimest ainult välise sära järgi, vaid märka ka tema sisemist olemust.
Õp. Vilma luuletuse peamõte oli, et koostöös on kergem raskusi võita.
Õp. Kaia esitas valmivormis kirjutatud loo. Tarkusetera oli selles, et õppetund on teinekord valusam kui arvatagi oskame. Õpi oma vigadest.
Kooli ees esnesid veel algklasside muinasjutuvestmise võistluse võitjad. 1. kl. õpilase Timmu jutu mõte oli, et tee ise teistele head, siis tasutakse sulle ka heaga. 2. kl. võitja Marta jutust saime aru, et kurjus leiab karistuse. Õpilaste esitused olid väga armsad ja köitvad.
Jääme ootama järgmisi esitusi.