Aastapäeva nädal läbi

Täna viisime koolis läbi vabariigi aastapäevale pühendatud viktoriini. 1. - 3. klassi õpilaste küsimused olid veidi lihtsamad, 4.- 6. klassil aga vajalikke teadmisi nõudvad. Küsiti aga seda, mis juba paar nädalat raamatukogus näitusel väljas oli.
Nooremate hulgas vastasid paremini ja töö paigutus ning kiri oli kena 1. klassi Emilil, 2. klassi Katarinal, 3. klassist Liisil, Elgithal, ja Anetel.
4. - 6. kl. parim vastaja oli Jaak 6. klassist, Janne ja Triinu 5. klassist ja Madli 4. klassist. Tema vastuseleht oli ka korrektne, hea kirjaga ja paigutusega.
Vastused näitasid, et mõni laps käis küll kinnisilmi koolimajas, sest ei pannud midagi tähele, oli unustanud, et nimed kirjutatakse suure algustähega ja teadmisi nappis ka muidu. Mina küll varem ei teadnud, et sõna trikoloor tähendab - tõlkemälu. Nii arvasid kaks 6. kl. poissi.
 

Ajakirjanik koolis

25. veebruaril käis meie õpilastega kohtumas välismaa ajakirjanik. Ta oli poola päritolu Saksamaal töötav ja õppiv 24-aastane noormees Karsten. Ta kogus materjali Saksa lasteraadio saadeteks, mis kajastaksid laste elu erinevates maades. Eesti kohta oli ta leidnud põnevaid andmeid meie koolist. Nii võttiski ta ette reisi Konguta kooli. Kohtudes õpilastega vesteldi digiõppepäevadest, kodutöödest, arvutikasutusest igapäevaelus. Ta võttis osa ka 3. kl. programmeerimise arvutitunnist, kus vestles temaga soravas inglise keeles õpilane Mirta.  Robootikaringis  näitasid oma töid ja võtsid sõna nii õp. Tõnis kui kohal olnud poisid-tüdrukud. Lindistati kohtumisi mitmete klasside õpilastega. Saatjaks ja tõlgiks kogu päeva vältel oli inglise keele õpetaja  Katrin.
Kohtumisega jäi ajakirjanik väga rahule, sest ta nägi-kuulis-koges väga palju huvitavat. Vaba ja sõbraliku suhtumisega  Karsten meeldis ka meie lastele.

Lustlik pidu rahvamajas

Eile õhtul oli Konguta rahvamaja täis sagivaid lapsi ja peo-ootuses vanemaid.
Avasõnad tulid koolidirektor õp. Liinalt ja vallavanem Aivar Õunalt.
See, mis järgnes, oli rõõmus ja sõbralik melu, kus juhtroll oli 2. kl. õp. Kristiinal. Täites Kunksmoori osa, oli ta nii juhtija kui esineja. Ka peltvaatajad rokkisid lustiga kaasa, kui Kunksmoor selleks võimaluse andis. Küll meie koolis on tragid, toredad ja andekad õpilased! Laulsid nii poisid kui tüdrukud, ansamblid kui solistid. Sõnakunsti kuulsime kõigi kuue klassi õpilaste vaimukas esituses. Küll on meil loovad ja töökad õpetajad!  Vahva peo lõpetaski õpetajate ansambli laul, kus sooviti saada pruuniks just teiseks juuniks.
Pidu oli pühendatud Eesti Vabariigi 97. aastapäevale, muusika-aastale ja kaunile eesti keelele.

Tuhkapäev

Järgmine päev peale vastlapäeva on tuhkapäev, tuhapäev ehk tuhakolmapäev.
Kombed olid seotud tuhaga. Küpsetati panniga pliidi all kuuma tuha peal odra-, nisu-, tatra-, kanepi- või rukkijahust ülepannikooki. See kolmapäev oli kindlasti ka pudrupäev, sest siis ei söö kahjurid kapsalehti ära. Oli ka selline tarkus, et putru tuleb keeta lume järgi. Kui sajab peenikest lund - keeda tanguputru, kui sajab laia lund - kruubiputru. Kui oli sula - vedelat putru, kui pakane - paksu putru. Kapsasuppi tuhkapäeval keeta ei tohi, sest hallid mardikalised söövad muidu suvel kapsalehed ära.
Lihatoidust pole juttugi, sest liha oli otsas, algas paastuaeg. Öeldi: liha lõpeb, kala algab.
Setumaal viidi kindlasti 3 hangutäit sõnnikut põllule. Aeda ja marjapuude ümber puistati juurtele tuhka Ka ümber maja ja isegi tuppa puistati tuhka, et hoiduda kirpudest, söödikutest, mardikatest..
Hakati 4 korda päevas sööma - lisandus keskhommik. 
Õhtuti ei võetud toas enam tuld üles.
Kodustest töödest oli soovitav pesupesemine. Juuksed ei tohtinud kammida - kõõm võis tulla. Küüsi ei tohtinud lõigata, saunas mitte käia.
Kui tuhkapäeval tuiskab või sadu keerutab, saab suvel palju kärbseid, kihulasi, sääski ja muid söödikuid olema - see oli Tartu- ja Võrumaa tarkus.

Vastlapäev

Vastlapäev on üks rahvakalendri tähtpäevi. Ta on liikuv püha, mis on alati teisipäeval.
Vastlakommetest tähtsaim on liulaskmine, mis pidi õnnistama linakasvu: mida pikem liug, seda pikemaks pidi suvel lina kasvama.
Toiduks valmistati sel päeval oa- või hernesuppi, ka kapsasuppi seajalakontidega. Konte ei visatud niisama minema, vaid nendega tehti mitmesuguseid ,,kunste" - vastlavurri, viidi toalakka, ohvrikivile, põllunurgale, laudauksa alla. Toidusöömise ajal oli soovitav rasvane nägu või sõrmed, siis pidi head toitu tulevikuski olema.
Kolmas tähtis asi oli, et põllule viidi kasvõi üks hangutäis sõnnikut, et vili kasvaks hea.
Ilma ennustati vähe, sest oli liikuv püha.
Head vastlapäeva ja pikka liugu!

Esimene!

11. veebruaril esines meie kooli laiendatud digimeeskond ja õpilased veebiseminaril, mida meie teada Eesti Vabariigis esmakordselt mingis kohalikus koolimajas korraldati. Oli seda pabistamist mis oli, sest puudus igasugune kogemus, aga tore, et kõik hästi läks!
Esinejad olid: õpetajad Liina, Elin, Tõnis, õpilastest - Mirta, Kärolin, Janne, Jaak, Harry Richard ja Timmu. Oleme teile uhked!

Külalised Saverna Põhikoolist

Eile olid meil külas Põlvamaa Saverna Põhikooli õpetajad ja neli kuuenda klassi õpilast. Õpetajatel oli võimalus külastada meie kooli õppetunde ja õpilased võtsid osa meie kuuendike tundidest. Et meil klassitundides harva muu kooli õpilasi käib, siis oli see päris huvitav kogemus nii tunniandja õpetajale kui kuuenda klassi õpilastele. Sai võrrelda oskusi ja teadmisi inglise ja vene keele tundides, muusikatunnis ja arvutikasutuses.
Õpetajatele pakkus huvi töö õpilaste arvutitundides. Paluti ka meie õpetajatel näidata uuemaid  veebivahendeid ja nende rakendusi.
Päev möödus kiiresti ja oli huvitav ning kasulik.